Laen andmeid...
Õpetajauurimus 2024
Interaktiivne koolide võrdlus: 133 kooli, 3853 õpetajat
Õpetajauurimus 2024 uuringu tulemused
Vaata, kuidas teie kooli õpetajate hinnangud paistavad võrreldes teiste Eesti koolidega.
Vali oma kool
Sisesta vasakul ülal oma kooli number ja vajuta Enter. Võrdlemiseks võid lisada mitu kooli.
Vaata oma kooli teemade tulemusi
Ülemise rea vahekaardid (nt Koolikultuur ja juhtimine, Töö- ja õpimotivatsioon) näitavad teie kooli tulemusi teemade kaupa.
Süüvi analüütikasse
Alumise rea vahekaardid (nt Ülevaade, Koolide võrdlus) annavad detailsema pildi. Vali vasakult ka varasemad uuringuaastad, et näha muutust ajas.
Lae alla esitlus
Pärast kooli valimist saad vasakult menüüst alla laadida kooli tulemuste esitluse (PPTX või PDF).
Olulised märkused tulemuste tõlgendamisel
- Skaalad on erinevad. Enamik koondtunnustest on 7-pallisel Likerti skaalal (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult), kuid mõned (juhtimisviisid, autonoomia toetus, stress) on 5-pallisel skaalal. Iga teemalehe ülaosas on täpsem info skaala kohta.
- Madalam ei ole alati halvem. Näiteks läbipõlemise ja töökulu madalam tulemus tähendab paremat seisu. Pööra tähelepanu sellele, kuidas igat tunnust tõlgendada.
- Võrdleme teiste koolidega, mitte normiga. Dashboard ei paku „õiget” väärtust — tulemused näitavad teie kooli positsiooni teiste sarnaste koolide hulgas. Üks tunnus tervikpildist välja võetuna ei räägi kogu lugu.
- Hoia vastajate arv silmas. Mida vähem õpetajaid kooli kohta vastas, seda ettevaatlikumalt tuleb keskmiseid tõlgendada. Kõikidest lehtedest leiad „n=” näitaja, mis viitab vastajate arvule.
Küsimused või tagasiside?
Lisainfot uuringu kohta leiad Tallinna Ülikooli kooliuuringu lehel: https://www.tlu.ee/kooliuuring Küsimuste korral kirjuta piret.oppi@tlu.ee.
Koolikultuur ja juhtimine
Antud uuringus keskendusime koolikultuuri uurimisel kolmele juhtimisega seotud aspektile: kuivõrd õpetajad hindavad oma valmidust võtta kooliarenduses rohkem vastutust, kuidas nad tajuvad andmete kasutamist kooli juhtimisel ning õppimist eestvedavaid juhtimisviise.
Eestvedamisvalmidus
Kooli arengu seisukohalt on oluline, et õpetajad oleksid kaasatud arendustegevustesse ning nad tunneksid, et nende tegevustel on mõju. Skaala on eesti keelde tõlgitud ning Eesti kooli konteksti kohandatud Õpetajate eestvedamisvalmiduse skaala (Oppi et al., 2022) lühendatud versioon (Katzenmeyer & Moller, 2009). Cronbachi alfa = 0,74.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Väited:
- Lisaks tööle õpilastega olen valmis ajaliselt panustama oma kooli arengusse.
- Olen valmis vaatlema ja seejärel tagasisidestama oma kolleegide tunde.
- Tunnen, et kooli juhtkond väärtustab minu panust kooliarendusse.
- Tunnen, et olen võimeline mõjutama oma kolleegide õpetamispraktikaid.
Kontakt: Piret Oppi (piret.oppi@tlu.ee), Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee)
Andmepõhine juhtimine
Õpetajate hinnangud koolipoolsele andmete kasutamisele erinevate otsuste langetamiseks. Kasutati kohandatud P3DMI (Childress, 2009) ja DDSL (Jingping Sun et al., 2016) küsimustikke. Cronbachi alfa = 0,88.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Väited:
- Kasutame koolis andmeid uute õpetamispraktikate otstarbekuse hindamiseks.
- Kooli juhtkond on meile eeskujuks andmete kasutamisel.
- Seatud eesmärkide suunas liikumist hinnatakse andmetele tuginevalt.
- Kasutame süsteemselt erinevaid andmeid õpilaste vajaduste väljaselgitamiseks.
Kontakt: Piret Oppi (piret.oppi@tlu.ee), Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee)
Õppimist toetavad juhtimisviisid (sihiseade, õppekavaarendus, prof. arengu toetamine, välis- ja sisekeskkond)
Õppimist toetavate juhtimisviiside all mõeldakse õppijate õppimisele kõige enam mõju omavad juhtimispraktikaid. Skaala on kohandatud Principal Instructional Management Rating Scale'st (Hallinger & Murphy, 1985) õppimist toetavate juhtimisviiside lähenemise põhjal (Reinaru & Eisenschmidt, 2025).
Skaala: 5-palline Likerti skaala (1 = ei nõustu üldse ... 5 = täiesti nõus).
Õppijast lähtuv sihiseade (α = 0,91):
- Meie kooli arengueesmärgid keskenduvad õpilaste õppimise toetamisele.
- Juhtkonna eestvedamisel on meie koolile seatud selged arengueesmärgid.
- Juhtkond kaasab töötajad meie kooli arengueesmärkide seadmisse.
- Juhtkond lepib meie kooli töötajatega kokku nende võimaliku vastutuse kooli arengueesmärkide saavutamisel.
- Juhtkonna eestvedamisel hoiame oma teadmisi õppimise ja õpetamise kohta kaasaegsena.
Õppekavaarendus (α = 0,90):
- Juhtkonna eestvedamisel tegeletakse meie koolis regulaarselt kooli õppekava uuendamisega.
- Juhtkond kaasab meie kooli õpetajad õpitulemustega seotud aruteludesse, et välja selgitada kooli õppekava rakendamise tugevused ja nõrkused.
- Juhtkond tugineb meie kooli õppekavaga seotud otsuste tegemisel erinevatele andmetele (õpitulemused, rahuloluküsitlused, uuringud jt).
- Juhtkond analüüsib koos õpetajatega, kuidas õpetamine meie koolis vastab kooli õppekavale.
Professionaalse arengu toetamine (α = 0,73):
- Juhtkond on meie koolis loonud tingimused õpetajate koostööks õppemeetodite ja -materjalide arendamisel.
- Meie kooli õpetajate enesetäiendamise võimalusi kavandatakse kooli arengueesmärkidest lähtuvalt.
- Meie koolis toimuvad õpetajate vahel regulaarsed tunnivaatlused vastastikuse õppimise toetamiseks.
- Meie koolis viiakse iga õpetajaga läbi regulaarseid arengut toetavaid vestlusi.
Kooli välise keskkonna kujundamine (α = 0,87):
- Juhtkond loob meie kooli õppeprotsessi rikastamiseks koostöösuhteid teiste haridusasutustega.
- Juhtkond loob meie kooli õppeprotsessi rikastamiseks koostöösuhteid teiste organisatsioonidega (nt praktikute kaasamine, töövarjutamine, ressursside kaasamine jne).
- Juhtkond toetab meie kooli töötajate panustamist piirkonna arendustegevustesse.
Kooli sisese keskkonna kujundamine (α = 0,83):
- Meie kooli juhtkonna koosseisu kujundamisel on arvestatud kooli hetkeolukorda ja arengueesmärke.
- Meie kooli juhtkond veab eest koolipere kujundamist ühtseks kogukonnaks.
Kontakt: Daniel Reinaru (daniel.reinaru@tlu.ee), Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee), Kätlin Vanari (katlin.vanari@tlu.ee)
Eestvedamisvalmidus
Andmepõhine juhtimine
Sihiseade
Õppekavaarendus
Professionaalse arengu toetamine
Kooli välise keskkonna kujundamine
Kooli sisese keskkonna kujundamine
Töö- ja õpimotivatsioon
Autonoomiat toetav ja kontrolli toetav juhtimine
Stsenaariumitel põhinev skaala aitab hinnata õpetajate teadmisi sellest, milliste tegevuste abil on efektiivne erinevates õppeprotsessi olukordades toetada õpilaste motivatsiooni. Skaala on kasutuses alates 2021. aasta Õpetajauurimusest.
Skaala: 5-palline skaala (1 = ei ole üldse tõhus ... 5 = on kindlasti tõhus). Õpetajad hindasid, kui tõhusaks nad peavad õpetaja tegevusi kahes kirjeldatud olukorras (A: õpilased ei mäleta varem läbitud teemat; B: tunnis käsitletakse keerulist teemat).
Autonoomset motivatsiooni soodustavad tegevused:
- Õpetaja palub õpilastel esmalt küsimuste üle väikestes rühmades arutleda – mitu pead on ikka mitu pead.
- Õpetaja arutab õpilastega, miks on mõnikord raske õpitut meenutada, ning suunab õpilasi mõtlema, mida võiks teha, et meeldejätmist tõhusamaks muuta.
- Õpetaja planeerib tundidesse teadlikult rohkem tegevusi, mille käigus õpilased omavahel arutleda saaksid.
Kontrollitud motivatsiooni soodustavad tegevused (madalam tulemus on parem):
- Õpetaja väljendab oma pettumust, lootes panna õpilasi töösse tõsisemalt suhtuma.
- Õpetaja ütleb, et tuleb uue teemaga edasi minna, kuid järgmisel korral tehakse selle teema peale tunnikontroll. Õpilastel jääb niiviisi piisavalt aega järgmiseks tunniks õppida.
- Kui õpilased tundi tulevad, on nende kohus olla ette valmistunud. Õpetaja rõhutab, et ilma selleta on tunnis istumine raisatud aeg ning kui teemad tõesti rasked on, tuleb käia konsultatsioonides.
- Õpetaja planeerib selle teemaga seoses teadlikult rohkem hindelisi ülesandeid, et õpilasi aktiivsena hoida.
- Õpetaja rõhutab tunni alguses õpilastele, et tegemist on teemadega, mida kindlasti kontrolltöödes ja/või eksamil teadma peab.
Õpimotivatsioon (ootus-väärtus-kulu)
Õpetajate motivatsiooni professionaalse õppimise tegevustes osalemiseks hindamiseks kasutati ootus-väärtus-kulu motivatsiooniraamistikul põhinevat küsimustikku (Osman & Warner, 2020).
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Ootus:
- Mul on olemas kõik eeldused edukalt osalemiseks.
- Olen kindel, et suudan kolleegidega koos tõhusalt õppida.
Väärtus:
- Osalemine koosõppimise vormis on meeldiv kogemus.
- Aitab töö kvaliteeti parandada.
Kulu:
- Nõuab liiga suurt pingutust.
- Pean loobuma liiga paljudest olulistest tegevustest.
Töömotivatsioon (ootus-väärtus-kulu)
Küsimustik aitab mõista õpetajate tööga seotud motivatsiooni.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Ootus:
- Mul on olemas hea õpetaja omadused.
- Head õpetamisoskused.
Väärtus:
- Õpetamine on minu jaoks huvitav.
- Õpetamine aitab mul mõjutada uut põlvkonda.
- Mulle meeldib õpetamine.
Kulu:
- Nõuab liiga suurt pingutust.
- Sunnitud loobuma muudest tegevustest.
- Emotsionaalselt kurnav.
Kontakt: Piret Oppi (piret.oppi@tlu.ee), Daniel Reinaru (daniel.reinaru@tlu.ee), Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee)
Autonoomiat toetav juhtimine
Kontrolli toetav juhtimine
Õpimotivatsioon: ootus, väärtus, kulu
Töömotivatsioon: ootus, väärtus, kulu
Vaimne tervis ja heaolu
Läbipõlemine (burnout)
Kasutati Kopenhaageni läbipõlemise küsimustiku tööga seotud läbipõlemise alaskaalat (Kristensen et al., 2005). Cronbachi alfa = 0,88.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult). NB! Kõrgem tulemus tähendab suuremat läbipõlemist — selle puhul on madalam tulemus parem.
Väited:
- Ma tunnen, et olen ülekoormatud.
- Tööpäeva lõpuks olen täiesti läbi.
- Tööst vabal ajal ei jää mul piisavalt energiat pere ja sõprade jaoks.
- Minu töö on emotsionaalselt kurnav.
Üldine rahulolu
Üldist töö ja kooliga seotud rahulolu hinnati nelja väite abil. Cronbachi alfa = 0,83.
Skaala: 7-palline skaala (1 = ei ole üldse rahul ... 7 = olen täiesti rahul).
Väited:
- Kuivõrd olete Te täna rahul oma töö sisuga?
- Kuivõrd olete Te täna rahul töökorraldusega oma koolis?
- Kuivõrd olete Te täna rahul suhetega töökollektiivis?
- Kuivõrd olete Te täna rahul kooli juhtimisega?
Eneseregulatsioon ja hinde usk
Skeptiline eneseregulatsioon ja hinde usk mõõdavad õpetajate arusaamu enesereguleeritud õppimisest. NB! Mõlemad on niinimetatud "mitte-soovitud" arusaamad — madalam tulemus tähendab toetavamat lähenemist enesereguleeritud õppimisele.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Skeptiline eneseregulatsioon – väited:
- Enesereguleeritud õppimist saab eeldada vaid akadeemiliselt võimekamatelt õppijatelt.
- Õpioskuste harjutamine ei tohiks vähendada aega, mis kulub ainealaste teadmiste omandamisele.
- Teadmised õppimisest ja eneseregulatsioonist omandab õpilane oma kogemuste põhjal, need ei vaja eraldi õpetamist.
Hinde usk – väited:
- Hinnetest loobumisel kaob enamikul õpilastest soov tõsiselt pingutada.
- Hinded on õpilaste jaoks kõige olulisemaks motivaatoriks.
- Teiste hinnete teadmine motiveerib õpilasi ka ise rohkem pingutama.
Kontakt: Katrin Poom-Valickis (katrin.poom-valickis@tlu.ee), Kati Aus (kati.aus@tlu.ee), Õnne Uus (onne.uus@tlu.ee)
Läbipõlemine (burnout)
Üldine rahulolu
Skeptiline eneseregulatsioon
Hinde usk
Stress
Tajutud stress
Stressi mõõdeti ühe väitega 5-pallisel skaalal, mis hindab õpetaja tajutud üldist stressitaset tööga seoses.
Väide: Hinnake oma praegust stressitaset seoses tööga (1 = väga madal ... 5 = väga kõrge).
NB! Stress on üksiktunnusena 5-pallisel skaalal, erinevalt koondtunnustest mis on 7-pallisel skaalal.
Stressi ja läbipõlemise seos
Stress ja läbipõlemine on tugevalt seotud (r = 0.63), kuid mõõdavad erinevaid aspekte. Stress peegeldab hetketaju, läbipõlemine pikaajalist kumulatiivset koormust. Mõlema jälgimine annab terviklikuma pildi õpetajate heaolust.
Tajutud stress
Läbipõlemine (võrdluseks)
Stressi täpsem analüüs
Stress on läbipõlemise üks tugevamaid prediktoreid. Allpool näed kogu uuringu raames mõõdetud stressi jaotust ja seoseid teiste koondtunnustega.
Stressi jaotus (kõik vastajad)
Stressi seosed tunnustega
Kõigi vastajate andmetel (n=3600). Tumedad tulbad = statistiliselt oluline seos.
Koolide keskmine stress
Tehisaru kasutamine
Andmete kogumiseks õpetajate valmisoleku ja tajutud kasulikkuse hindamiseks kasutati kohandatud skaalat õpetajate tehisintellekti kasutamise valmiduse ja arusaamade kohta (Sanusi jt, 2024).
AI kasutamise valmidus
Cronbachi alfa = 0,84.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Väited:
- Mul on asjakohased teadmised, et kasutada tehisintellekti oma töös.
- Mul on juurdepääs asjakohasele tarkvarale.
- Mul on juurdepääs asjakohasele sisule.
- Minu kooli juhtkond toetab tehisintellekti kasutamist õpetajatöös.
AI tajutud kasulikkus
Cronbachi alfa = 0,81.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Väited:
- Tehisintellekti kasutamine võimaldab mul paremini õpilastele individuaalset lähenemist praktiseerida.
- Tehisintellekti kasutamine suurendab minu efektiivsust õppetöö läbiviimisel.
Kontakt: Mikk Granström (mikk.granstrom@tlu.ee), Piret Oppi (piret.oppi@tlu.ee)
AI valmidus
AI kasulikkus
Soolised uskumused
Õpetajate arusaamad soost avalduvad õppeprotsessi kujundamisel.
Sotsiaalkonstruktsionistlikud uskumused soo kohta
Cronbachi alfa = 0,73.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Väited:
- See, kuidas me ühiskonnas soost räägime, mõjutab seda, mida sugu tähendab.
- Erinevused erinevast soost õpilaste vahel sõltuvad sellest, kuidas me soost räägime.
- On palju erinevaid aktsepteeritavaid viise, kuidas määratleda, mida tähendab olla tüdruk või poiss.
- Kui inimesed koos selle nimel töötavad, saavad nad mõjutada, mida tähendab olla tüdruk või poiss.
Essentsialistlikud uskumused soo kohta
Cronbachi alfa = 0,61.
Skaala: 7-palline Likerti skaala (1 = üldse ei nõustu ... 7 = nõustun täielikult).
Väited:
- Soolised erinevused algavad varajases eas ja ei muutu arengu käigus.
- Inimese põhiolemus ei muutu – tema sugu mõjutab teda alati.
Kontakt: Berit-Silvia Vaikre (berit_silvia.vaikre@tlu.ee), Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee)
Sootemaatika: sotsiaalne konstrukt vs essentsialistlik
Ülevaade
Selles tabelis on koos valitud koolide tulemused kõigis koondtunnustes. Iga tunnuse juures kuvatakse, kas tulemus erineb statistiliselt oluliselt sama koolitüübi keskmisest.
Tunnustevahelised seosed
Allolev tabel näitab, kuidas erinevad koondtunnused on omavahel seotud. Pearsoni korrelatsioon mõõdab, kuivõrd kahe tunnuse väärtused liiguvad koos.
- Positiivne seos (punane) = kui üks näitaja suureneb, siis suureneb ka teine. Näiteks eestvedamisvalmidus ja andmepõhine juhtimine on tugevalt positiivselt seotud (r ≈ 0,82) — koolides, kus õpetajad tunnevad valmidust eestvedamiseks, kasutatakse rohkem ka andmepõhist juhtimist.
- Negatiivne seos (sinine) = kui üks näitaja suureneb, siis teine väheneb. Näiteks läbipõlemine ja üldine rahulolu on negatiivselt seotud — koolides, kus läbipõlemine on kõrgem, kipub üldine rahulolu olema madalam.
- Seose tugevus. |r| ≥ 0,7 — tugev seos; 0,4–0,7 — mõõdukas; 0,2–0,4 — nõrk; alla 0,2 — väga nõrk või olematu. Mida tugevam seos, seda kindlamalt ühe tunnuse muutus käib käsikäes teise muutusega.
- Olulisus. Tärnid (*, **, ***) näitavad statistilist olulisust — tõenäosust, et seos ei ole juhuslik. Tuhmid kastikesed = seos pole statistiliselt oluline.
Miks see oluline on? Seoste mõistmine aitab näha, mis valdkonnad kooli arengus võivad olla omavahel seotud. Kui ühte tunnust mõjutada, võib muutuda ka teine. Aga: korrelatsioon ei tähenda põhjuslikkust — kahte tunnust võib mõjutada ka mõni kolmas tegur.
Kahe tunnuse seos lähemalt
Vali kaks tunnust, et näha nende vahelist seost koolide kaupa. Iga punkt on üks kool. Värv näitab koolitüüpi.
Koolide klasterdamine
Klasteranalüüs grupeerib koolid sarnaste tulemuste põhjal. Allolev joonis näitab, millised koolid kuuluvad sarnaste mustrite alusel kokku.
Tunnuste jaotused koolitüüpide kaupa
Box plot ehk karpdiagramm näitab, kuhu jäävad koolide keskmised iga koolitüübi sees. See aitab mõista, kui suur on koolidevaheline varieeruvus.
- Kast hõlmab 50% kõige tüüpilisematest koolidest — alumine serv on 1. kvartiil (25% koolidest jääb sellest allapoole), ülemine serv 3. kvartiil (75% allapoole).
- Mediaan (paks horisontaalne joon) jagab koolid pooleks: pooled keskmised on suuremad, pooled väiksemad.
- Punkt kasti sees näitab koolitüübi keskmist.
- Vurrud (punktiirjooned) ulatuvad miinimum- ja maksimumväärtuseni, jättes välja erandid.
- Üksikud punktid väljaspool vurrusid on erandid (outlierid) — koolid, mille keskmine on tavapärasest oluliselt erinev (statistiliselt: rohkem kui 1,5 kasti laiust kasti servast eemal).
Vali allpool tunnus, mida kuvada. Saad enda kooli kuvada võrdluseks eraldi värviga, valides selle alt rippmenüüst.
Õpetajate ametis püsimise analüüs
Mitmene regressioon näitab, millised tegurid ennustavad õpetajate kavatsust ametis jätkata ja rahulolu õpetajaametiga.
Iga rida diagrammil on üks tegur (nt läbipõlemine, üldine rahulolu). Tulba pikkus näitab, kui tugevalt see tegur mõjutab ametis püsimist — mida pikem tulp, seda suurem mõju.
Sinine tulp paremale = tegur soodustab ametis püsimist. Näiteks: mida kõrgem on üldine rahulolu, seda tõenäolisemalt soovib õpetaja jätkata.
Punane tulp vasakule = tegur vähendab ametis püsimist. Näiteks: mida kõrgem on läbipõlemine, seda vähem soovitakse jätkata.
Tulba pikkust mõõdab standardiseeritud koefitsient (β). See on statistiline näitaja, mis võimaldab erinevaid tegureid omavahel võrrelda, sest kõik on viidud samale skaalale. β väärtus 0,20 tähendab tugevamat mõju kui 0,10.
r (korrelatsioon) tooltipis näitab lihtsat seost kahe tunnuse vahel, ilma teiste tegurite mõju arvesse võtmata.
Koolide võrdlus ametis püsimise tunnustes
Tulemused tausta põhjal
Võrdle oma kooli erinevaid õpetajagruppe (vanus, kogemus, sugu, koormus, ainekategooria) ja näe, kellel võivad olla erinevamad kogemused.
Vabad vastused
Õpetajate vabas vormis vastused küsimustele: mida muudaksite oma koolis ja mida muudaksite Eesti haridussüsteemis.
Vabade vastuste lugemiseks sisestage oma koolile väljastatud unikaalne kood.
Minu kooli profiil
Siin näed oma kooli tulemusi kõigis uuritud tunnustes. Iga rida on üks tunnus — punkt näitab sinu kooli tulemust ja hall ala näitab, kus asuvad teised sarnased koolid (sama koolitüübi õpetajad ± 1 standardhälve).
Koolide võrdlus
Allpool näed kahte erinevat vaadet: (1) kuidas valitud koolid (vasakult menüüst valitud) võrdlevad omavahel kõigis koondtunnustes, ning (2) millised erinevused on koolitüüpide vahel (põhikool, täistsüklikool, gümnaasium) statistiliselt olulised.
1. Sinu valitud koolide kõrvutamine
Selleks, et erinevaid koole võrrelda, vali vasakult menüüst kuni 5 kooli (näiteks oma kool + huvipakkuvad teised koolid). Allpool olev diagramm näitab valitud koolide keskmisi kõrvuti.
2. Koolitüüpide vahelised erinevused
Allolev diagramm näitab põhikoolide, täistsüklikoolide ja gümnaasiumite keskmisi kõigis tunnustes. Kui kolme koolitüübi keskmised on üksteisest erinevad, siis võib koolitüüp olla üks põhjus, miks selle tunnuse tulemused erinevad.
Tehniline taust (ANOVA, F, p, η², post-hoc)
ANOVA (variatsiooni analüüs) on statistiline test, mis kontrollib, kas mitme rühma keskmised erinevad üksteisest rohkem kui võiks juhuse tõttu eeldada.
- F — kuivõrd palju on rühmade vahelised erinevused suuremad kui rühmade sisesed erinevused. F > 1 viitab, et rühmad erinevad.
- p — tõenäosus, et nii suured erinevused on saadud juhuslikult. p < 0,05 → erinevus on statistiliselt oluline.
- η² (eta-ruut) — efekti suurus ehk kui suure osa erinevustest seletab koolitüübi mõju. Üldine reegel: η² ≈ 0,01 = väike, 0,06 = keskmine, 0,14 = suur efekt.
- Post-hoc paarivõrdlused (Welch t-test Bonferroni korrektsiooniga) — kui ANOVA leidis erinevuse, näitavad need, milliste konkreetsete koolitüüpide vahel erinevus on.